Terminid

Infotehnoloogia termineid

 

Eesti keeles olevad infotehnoloogiaalased terminid erinevad oluliselt igapäevases kasutuses olevast keelest. Nii oleme harjunud sõna koduleht või veebileht kasutama termini veebisait asemel. Veebisait on otsetõlge inglise keele web site või website´st ja tähistab veebilehtede kogumit, mis algab kodulehega.

Alljärgnevalt on mõned infotehnoloogiaalased terminid lahti seletatud.

Veebisait

Veebisait, ka lihtsalt sait (inglise keeles web site, website, site) on kogum veebilehti, mis sisaldavad teksti, pilte, videoid või helifaile. Veebisait on majutatud vähemalt ühes veebiserveris, millele pääseb ligi läbi võrgu (näiteks Interneti või privaatse kohtvõrgu) internetiaadressi (URL) abil. Kõik avalikult ligipääsetavad veebisaidid moodustavad veebi (World Wide Web).

Veebisaidi esilehte nimetatakse koduleheks (home page).

Veebileht

Veebileht on dokument või teabeallikas, mis kõlbab veebi (World Wide Web – www) jaoks ja millele pääseb ligi ja on loetav veebisirviku abiga. Veebileht on tavaliselt HTML või XHTML vormingus ja võib sisaldada hüperlinke, mille abil saab navigeerida teistele veebilehekülgedele, sama veebilehe mõnele osale või teistele andmeobjektidele veebis.

Koduleht

Veebikasutaja jaoks on koduleht esimene lehekülg, mis tuleb ekraanile pärast brauseri käivitamist.  Kasutajal on võimalik ise seada koduleheks mistahes veebisaidi esileht, kusjuures tavaliselt on veebisaidi aadressiks selle kodulehe aadress.

Staatiline veebisait

Staatiline veebisait on sait, mille veebilehed on serveris salvestatud samas formaadis, mis saadetakse kliendi veebibrauserisse. See on põhiliselt kirjutatud HTML koodis. Veebisaitide lihtsamad vormid on tihti staatilised, sest nad esitavad kasutajale ettekirjutatud staatilist informatsiooni. See võib olla informatsioon firma ja selle toodete ja teenuste kohta, mida esitatakse teksti, piltide, fotode, animatsioonide, audio/video ja interaktiivsete menüüde ja navigatsiooni vahendusel. Sellist tüüpi veebisait kuvab tavaliselt samasugust informatsiooni kõikidele külastajatele. Sarnaselt prinditud brošüüride jagamisega klientidele või külastajatele, pakub ka staatiline veebisait ühtlast ja kindlat informatsiooni pikema ajaperioodi vältel. Kuigi saidi omanik võib pidevalt uuendusi teha, on teksti, fotode ja muu sisu muutmine manuaalne protsess ning võib nõuda veebisaitide kujundamise põhioskusi ning –tarkvara. Kokkuvõtvalt, külalised ei saa valida, millist informatsiooni nad staatiliselt veebisaidilt saavad ning peavad leppima selle sisuga, mida veebisaidi omanik on otsustanud tol hetkel pakkuda.

Dünaamiline veebisait

Dünaamiline veebisait muudab või kohandab end pidevalt ja automaatselt kindla reeglistiku järgi.

Dünaamilistel veebisaitidel on kahte tüüpi dünaamilist protsessi – koodi ja sisu. Dünaamiline kood on kasutajale nähtamatu, samas kui dünaamiline sisu kuvatakse täielikult.

Esimene tüüp on dünaamilise koodiga veebisait. Sedasorti kood luuakse jooksvalt, kasutades staatilise HTML’i asemel aktiivset programmeerimiskeelt.

Dünaamilise koodiga veebisait osutab selle ehitusele, täpsemalt koodile, mida on kasutatud ühe veebilehe loomiseks. Dünaamiline veebisait genereeritakse jooksvalt, sobitades kokku kindlaid koodiplokke ja protseduure. Dünaamiliselt genereeritud veebileht võtab erinevat infot andmebaasist ning paneb need kokku ettekirjutatud formaadis ja esitab need lugejale ühtse tervikuna. See suhtleb kasutajaga erinevatel viisidel, sealhulgas küpsiste lugemise, eelnevalt külastatud veebilehtede tuvastamise jms abil, aga ka otseselt (vormielemendid, hiire liikumine).

Teine tüüp on dünaamilise sisuga veebisait Muutuv sisu kuvatakse dünaamiliselt jooksvalt teatud tingimuste järgi, tavaliselt omandades sisu andmebaasist.

Dünaamilise sisuga veebisait viitab sellele, kuidas ta sõnumid, tekst, pildid ja muu informatsioon on veebilehel kuvatud, täpsemalt, kuidas sisu muutub iga hetkega. Veebilehe sisu sõltub teatud tingimustest, kas ettekirjutatud reeglitest või kasutaja otsustest. Näiteks võib võib veebisait, milles on andmebaas uudiseartiklitega, kasutada ettekirjutatud reeglit käesoleva kuupäevaga artiklite kuvamiseks. Seda tüüpi dünaamiline veebisait näitab automaatselt kõige aktuaalsemaid artikleid igal kuupäeval. Teine näide dünaamilisest sisust on sait, mis võimaldab kasutajal otsida teda huvitavat infot ning andmebaasist omandatud vasted kuvatakse veebilehel, muutes lehe väljanägemist hetkega.

Dünaamiliste veebisaitide põhiline eesmärk on automatiseerimine. Dünaamiline sait töötab palju efektiivsemalt, selle koostamine on tõhusam ning seda on kergem hooldada, uuendada ja täiendada. Palju lihtsam on konstrueerida raamistik ja andmebaas kui kirjutada sadu või tuhandeid individuaalseid staatilisi HTML veebilehti.

Internet

Internet on ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke, linnavõrke, koduvõrke, territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke.

Internet sai alguse ArpaNET’ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET’i esimene võrgusõlm.

USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a. ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks.

1992.a. asutati Internetiühing (ISOC – Internet Society) ning 1993.a. avati firmadele ja eraisikutele juurdepääs Internetile.

Internetil pole omanikku ja kõik sellesse ühendatud arvutid on sõltumatud. Selline sisseehitatud anarhia on osutunud väga viljakaks, Internet kasvab väga kiiresti ja toimib suurepäraselt.

1981.a. augustis oli Internetis 213 arvutit, esimene tuhat sai täis 1984.a., miljon 1992.a. ja 100 miljonit 2000.a. Internetikasutajate arv ületas 1 miljardi piiri 2005.a. Eestis kasutas 2010.a. Internetti 75%  16 – 74 aastastest elanikest, Euroopa Liidus keskmiselt oli see näitaja 2/3 elanikkonnast.

Veeb, ka www

Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, video- ja heliklippe koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti- ja pildisõlmede juurde. See on enam kui lihtsalt üks hierarhiline struktuur, sest iga hüperteksti või graafika sõlm võib viia edasi nii alapealkirjade kui ka hoopis teiste teemade juurde, samuti tagasi sama sõlme enda juurde. See on tõeline informatsiooni mosaiik. Veebiserverid on ainult osa Internetist ja neid tunneb ära selle järgi, et neis kasutatakse HTML märgistuskeelt. Peale veebiserverite on Internetis ka Gopher’i jm. servereid.

Tekstid allikatest:

1. http://vallaste.ee/

2. http://et.wikipedia.org/

3. http://eter.ee/ – Eesti Terminoloogia Ühing

4. http://www.stat.ee/ – Statistikaamet